Allergiatest

Allergiatesti käigus tehakse selgeks, kas nahas (nahatest) või veres (veretest) on allergeen-spetsiifilisi antikehi (IgE). Viimased moodustuvad siis, kui loomal oli potentsiaalse allergeeniga (tavaliselt ohutu aine õhust või toidust) kokkupuude ja selle vastu tekkis ülitundlikkus (?). Küsimärk on ülitundlikkuse kõrval sellepärast, et mitte igal loomal, kellel on allergeen-spetsiifiliste IgE arv tõusnud, on ülitundlikkuse nähud, ehk allergia. Teisiti öeldes, ka tervel loomal võivad olla allergeen-spetsiifilised antikehad ja positiivne allergiatest. Seega ei saa allergiatesti abil diagnoosida allergiat. Milleks seda siis vaja on? Kõige levinum eesmärk – loomal, kellel on juba diagnoositud atoopia (allergia keskkonna õhuallergeenide vastu), määratakse immunoteraapia (allergia vaktsiin) ja on vaja välja selgitada allergiat põhjustavad allergeenid, sest nendest koostakse vaktsiin.

Tänapäeval eelistan veretesti (nahatesti miinused on need, et loom vajab sedatsiooni ja pügamist). Veretesti tulemused saab teada umbes 2 nädalat peale visiidi.

Pildil on allergia nahatest