Viirused

Viirushaiguseid esineb loomadel sageli, kuid sellest tingitud nahamuutuseid tekib harva. Viirused kanduvad ühelt loomalt teisele ning iseseisvalt keskkonnas paljuneda ei suuda. Enamasti on viirused liigispetsiifilised, mis tähendab, et nad ühelt loomaliigilt teisele ega inimesele edasi ei kandu. Tihti esineb lisaks nahakahjustustele ka muid sümptomeid.

Sümptomid võivad olla väga erinevad, alates põletukust kuni nahakasvajani, sõltuvalt põhjustavast viirusest. Kõige levinum “nahaviirus” on papilloomiviirus, mis tekitab loomade nahal või limaskestadel erinevaid uudismoodustisi (nt soolatüükad), mis võivad nahal püsida aga ka aja jooksul ise kaduda, mõnikord aga hoopis nahavähiks muutuda. Kassidel esineb näiteks tihti ülemiste hingamisteede viirushaiguseid nagu näiteks herpes (paremal pildil), mille korral esineb aevastamist, silmanõretust, kuid nahakahjustusi (haavandeid ja koorikuid) tekib vaid mõnel üksikul kassil.

Diagnoosimine võib vajada lisaks ülevaatusele ka vereproove antikehade hindamiseks, nahaproove viiruste isoleerimiseks või nahabiopsiaid iseloomulike nahamuutuste tuvastamiseks.

Ravi sõltub viirusest. Mõnikord polegi vaja ravida, sest aja jooksul tekib iseseisvalt paranemine. Mõnikord piisab ainult viiruse komplikatsiooni (nt bakteriaalse infektsiooni) ravist. Spetsifiiline antiviiruslik ravi on olemas mõnele viirusele ning seda võib olla nii lokaalselt (kreemid), kui süsteemselt (tabletid). Mõne viiruse puhul võib abi olla ennetavast vaktsineerimisest.