Immuunvahendatud haigused
Immuunvahendatud nahahaiguste tekkemehhanism ja põhjused ei ole täpselt teada. Enamasti esineb nende korral organismis steriilne põletikureaktsioon. See tähendab, et infektsioonitekitajaid (bakterid, seened, viirused) kudedes ei ole, aga esineb siiski põletikutunnuseid. Tegemist võib olla autoimmuunse reaktsiooniga, mis tähendab, et organism ründab oma keha kudesid ning tekitab seal põletikku.
Immuunvahendatud haiguseid esineb harva ning nad tabandavad koeri rohkem kui kasse. Väga tihti haigus esineb ainult teatud vanuses või teatud tõul, mis tähendab, et on olemas geneetiiline eelsoodumus. Sümptomid on väga varieeruvad ning sõltuvad haigusest. Näiteks esineb sümmeetrilise lupoidse onühhodüstroofia korral mitmete või kõikide küünte eemaldumist, saksa lambakoerte perianaalfistulite korral haavandeid ja lõhesid päraku ümbruses.
Immuunvahendatud haiguseid diagnoositakse tavaliselt iseloomulike muutuste järgi, välistades teisi sarnaseid haiguseid. Mõnikord võib kasu olla histoloogilisest uuringust (biopsia).
Raviks kasutatakse enamasti põletikuvastaseid ravimeid suurtes doosides (sarnane immunosupressiivse raviga). Immuunvahendatud haigused võivad korduda ja taastekkida ning mõned loomad vajavad ravi terve elu. Nt juveniilne tselluliit, mis tekitab näopiirkonna turseid, ville ja abstsesse (paremal pildil) esineb ainult kutsikatel ja täiskasvanu eas enam ei kordu.